Kui rääkida Portugali veinist, siis see alged ulatuvad tagasi mitu sada aastat enne Kristust. Foiniiklased, kes hakkasid Portugali territooriumil viinamarju kasvatama. Nad istutasid moscatel’i viinamarjasordi Setúbali poolsaarele juba 500 aastat enne Kristust.
Portugal on täis kohalikke viinamarjasorte. Suurema osa 20. sajandist oli Portugal diktaatorlik riik, mis tegi selle rahva üsna eraldatuks. Traditsioonid on Portugalis püha asis selle tulemusel on riigi kohalikud viinamarjasordid hästi säilinud ja harva ületavad riigi piire.
Kas Portugali kasvatatakse veinitaimi? Portugalis kasvatatakse mitmesuguseid viinamarjasorte. Peaaegu 350 erinevat sorti. Ajalooliselt segati siin viinamarjasorte väljadel vabalt. See juhtub ka tänapäeval mõnes kohas, kuid muutub üha harvemaks pärast Euroopa Liitu astumist, kuna majanduslik toetus on võimaldanud ümberistutamist ja eraldumist.
Kõige levinumad sinised viinamarjasordid Portugalis on:
- Tinta roriz (või aragonez, mis on tempranillo teised nimed)
- Touriga franca
- Touriga nacional
- Baga
- Trincadeira
- Jaen
- Castelão (tuntud ka kui periquita) Ja kõige levinumad valged viinamarjad hulgas on:
- Alvarinho
- Arinto
- Loureiro
- Trajadura
- Encruzado Samuti esinevad Portugalis rahvusvahelised viinamarjasordid nagu cabernet sauvignon ja chardonnay. Lõunas on tavaline ka viinamarjasort syrah.
Kas albariño ja alvarinho on sama asi? Jah, see on sama viinamarjasort, kuid erinevate nimedega. Portugalis nimetatakse seda alvarinhoks ja Hispaanias albariñoks.
Nüüdseks on Portugal muutunud kaasaegseks veinimaaks. Nii hilja kui 1974. aastal sai Portugal demokraatlikuks riigiks ja 1986. aastal sai Portugal Euroopa Liidu liikmeks. Tänu sellele liitumisele ja liidult saadud toetustele on veinisektor märkimisväärselt moderniseerunud ning üha rohkem kooperatiive on tänapäeval muutunud eravaldusteks veinikartuliteks.
Portugal on tuntud oma taskukohaste veinide poolest. Hinnad pole aga sellega kaasas käinud. Võrreldes paljude teiste veiniproduktiivsete naabritega, on võimalik leida äärmiselt kvaliteetseid veine parema hinnaga. Üks näide on võrrelda Vinho Verde piirkonnas Portugalis alvarinho viinamarjast valmistatud veini Hispaania Galiciast valmistatud albariño veini (sama viinamarjasort, kaks erinevat nime). Sarnane pinnas, kliima ja kõrge kvaliteet, kuid Portugali vein maksab tavaliselt kolmandiku vähem.
Mis on Portugalis kõige tuntumad veinipiirkonnad? Portugal koosneb umbes kümmest veinipiirkonnast. Kõik nad ei ulatu aga riigi piiridest väljapoole. Siin on mõned kõige tuntumad.
Vinho Verde (tõlgituna roheline vein) asub põhjas. See on suurim piirkond umbes 21000 hektariga viinamarjaistanduste ala. Siin kasvatatakse 70% rohelisi viinamarju. Kõige tuntumad ja eksportimisele kuulsaimad on kerged veinid, mis on madala alkoholisisaldusega ja odavama hinnaklassiga. Kuid siin toodetakse ka puhtaid alvarinhosid, mida võrrelda Hispaania Galicia kaksikvennaga. Ülejäänud 30% moodustavad kerged punased ja roosad veinid.
Douro asub Vinho Verde all ja omab kõrgeimat kvalifikatsiooni DOC (Denominação de Origem Controlada). Siin toodetakse portveini Douro jõe ümbruses. Portos toodetakse ka lauaveini, kangestatud veini ja veidi valget ja mullivett.
Lisboa (varem tuntud kui Estremadura) asub pealinnast Lissabonist (Lisboa portugali keeles) pisut kõrgemal. Ajalooliselt on see piirkond tootnud suuri koguseid lahtist veini. Tänu viinamarjaistanduste uuele tehnoloogiale on piirkond kvaliteedi osas märkimisväärselt arenenud. Eriti üheksas piirkonnas, mis võib uhkeldada etiketil DOP kvaliteedimärgiga. Siin toodetakse valget veini, roosat veini ja mullivett, kuid peamiselt punast veini.
Madeira võistleb Porto üle Portugalis parimate kangendatud veinide pärast. Umbes 100 miili Lissabonist edelas asub Madeira. Saar, kus viinamarju kasvatatakse järsudel mereäärsetel nõlvadel merevaate juures.